Temperatuuri mõõtmine on inseneriteaduses ja protsessitööstuses ülioluline, kus termiliste tingimuste täpne kontroll on hädavajalik. Insenerid ja operaatorid tuginevad täpsetele temperatuurandmetele, et tagada ohutus, tõhusus ja protsesside kvaliteet sellistes valdkondades nagu keemiatööstus, materjaliteadus ja masinaehitus. Erinevaid temperatuuriskaalasid, sealhulgas Fahrenheiti, Celsiuse ja Kelvini skaalasid, kasutatakse sõltuvalt rakendusest ja tööstusstandarditest. Nende skaalade mõistmine ja nende vahel konverteerimine on oluline optimaalsete tingimuste säilitamiseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks erinevates tööstusprotsessides.
Fahrenheit
Fahrenheiti skaala, mille töötas välja Daniel Gabriel Fahrenheit 1724. aastal, põhineb kahel fikseeritud punktil: soolalahuse temperatuuril (0°F) ja keskmisel inimkeha temperatuuril (umbes 100°F, algselt määratud 96°F). Vesi külmub temperatuuril 32°F ja keeb temperatuuril 212°F standardsetes atmosfääri- tingimustes. Seda skaalat kasutatakse peamiselt Ameerika Ühendriikides ja selle territooriumidel, pakkudes praktilist vahemikku igapäevaste ilma- ja temperatuurimõõtmiste jaoks.
Konverteerimisvalemid:
- Fahrenheit Celsiuseks: °𝐶=(°𝐹−32)×5/9
- Fahrenheit Kelviniks: 𝐾=(°𝐹−32)×5/9+273.15
Geograafilised piirkonnad kus kasutatakse Fahrenheiti:
- USA
- Bahama
- Kaimanisaared
- Libeeria
Celsius
Celsiuse skaala töötas välja Rootsi astronoom Anders Celsius 1742. aastal. See põhineb vee külmumispunktil (0°C) ja keemispunktil (100°C) ühe atmosfääri rõhul. Skaala on osa meetermõõdustikust ja seda kasutatakse globaalselt enamiku teaduslike, meditsiiniliste ja igapäevaste temperatuurimõõtmiste jaoks. Selle 100-kraadise intervalli lihtsus määratletud punktide vahel muudab selle intuitiivseks ja laialdaselt kasutatavaks.
Konverteerimisvalemid:
- Celsius Fahrenheiti: °𝐹=(°𝐶×9/5)+32
- Celsius Kelviniks: 𝐾=°𝐶+273.15
Geograafilised piirkonnad kus kasutatakse Fahrenheiti:
- Euroopa
- Austraalia
- Kanada (enamiku rakenduste puhul, välja arvatud mõned ilmastiku- ja toiduvalmistamisviited, mis võivad endiselt kasutada Fahrenheiti väärtust)
- Hiina
- India
- Enamik maailma riike
Kelvin
Kelvini skaala, nime saanud füüsik Lord Kelvini järgi, on SI temperatuurühik ja seda kasutatakse peamiselt teaduslikes kontekstides. Erinevalt Fahrenheiti ja Celsiuse skaaladest algab Kelvini skaala absoluutse nulli juurest (0 K), punktist, kus molekulaarne liikumine lakkab, muutes selle oluliseks termodünaamiliste arvutuste jaoks. Üks Kelvini ühik on võrdne ühe Celsiuse kraadiga, kuid Kelvini skaala ei kasuta terminit "kraadid". Vesi külmub temperatuuril 273.15 K ja keeb temperatuuril 373.15 K standardtingimustes. Kelvini skaala pakub absoluutset võrdluspunkti, mis on täpse teadusliku töö jaoks hädavajalik.
Konverteerimisvalemid:
- Kelvin Celsiuseks: °𝐶=𝐾−273.15
- Kelvin Fahrenheiti: °𝐹=(𝐾−273.15)×9/5+32
Geograafilised piirkonnad kus kasutatakse Fahrenheiti:
- Kelvinit kasutatakse ülemaailmselt teadusuuringutes ja tööstusharudes, kus täpne temperatuuri mõõtmine on kriitilise tähtsusega, näiteks füüsikas, keemias ja tehnikas.
